BIRKHAUS

Maakri 23 maja on ehitatud perekond Birki tellimusel 1910. aastal. Maja arhitektiks oli Aleksander Jaron, tegemist on ühe parima juugendarhitektuuri näitega Tallinnas, mis on ka muinsuskaitse all. Maakri 23 hoone on ehitatud keemilise puhastuse ja värvimise töökojaks, sama perekond rajas oma tööstuse siia juba 1820. aastal, mis tähendab, et tegemist on kõige vanema selle ala ettevõttega Tallinnas.

Praegu on majas võimalik kasutada OÜ Sol Baltics keemilise puhastuse ja pesumaja ning juuksurisalongi Hairhouse teenuseid. Ülejäänud ruumides asuvad bürood, siin asub Eesti Kergejõustikuliit, Sven Sillari advokaadibüroo, OÜ Blauhaus büroo ja kinnisvarabüroo Ingrad Kinnisvara OÜ.

Ajalugu

Maakri tn. piirkond on Tallinna tööstuse häll. See tänav jooksis paralleelselt Härjapea jõega, mis oli keskaegse Tallinna veerikkaim jõgi. Juba keskajal olid siin vesiveskid ja nahaparkimise töökojad. Siin elasid põhiliselt käsitöölised, kelle tegevus linnamüüri sees paiknemiseks liiga saastav (nahaparkimine, traanikeetmine, linatöötlemine) või liiga palju ruumi nõudev (veskitöö, kangaste pleegitamine). Majade tagant algas kohe põllumaa.

Kuna 13. sajandist saadik veskeid ja tööstusi tööle pannud jõgi oli lõpuks vägagi reostatud ja kinni kasvamas (sinna suubusid ka käimlate ülevoolurennid), kaeti ta 1914. aastal plaatidega ja suunati lõplikult kanalisatsioonitorusse 1937. aastal. Härjapea jõgi vuliseb maa all praegugi: sellest annavad märku Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu Härjapea jõel paiknenud vesiveskitest kujunes hiljem nii mõnigi suurem tööstus.

1877. a. asutati Grünwaldi (hilisem Unioni, nõukogude ajal jalatsivabrik Kommunaar ja nahkgalanteriikombinaat Linda) nahavabrik. Praeguse Stockmanni kohal asus paberivabrik.

Perekond Birk elas selles piirkonnas juba alates 1625.a. Oma auru-värvimise ja keemilise puhastuse tööstuse rajas ta 1820.a.aastal, olles oma alal vanim tööstus Eestis. 1910 valmis Maakri 23 kena juugendhoone.

Hoone autor on vene arhitekt Aleksander Jaron,tema projekteeritud on näiteks ka hoone Estonia pst 13 – endise Vene Riigipanga Reveli kontor,mis oli Eesti Panga peahoone kuni 1935. aastani. Majas paiknesid keemilise puhastuse, värvimise ja apreteerimise töökojad. Teisel korrusel elas perekond Birk.

Omaaegsest reklaamist näeme, et pakuti järgnevaid teenuseid:”värvimine, vanutamine, sheerimine, dekateerimine, apreteerimine ja pleekimine, ülikondade, kleitide, palitute, siidiriiete jne.keemiline puhastamine, pressimine ameerika Hoffmanns Methodi masinal.” Reklaam kuulutab, et Birki tööstus omab “Grand Prix ja 7 kuldauraha.”

Aastast 1937 on säilinud krundileht, millest nähtub, et maja oli ümbritsetud halli 2-meetrise taraga, milles olid laudväravad, õuel oli 2 kuuri, kelder, viljapuud-põõsad, seal peeti 12 kana. Maja omanikuks oli sel ajal Martha Dethloff, kes üüris ka osa ruume välja, sest majas oli 3 korterit. Arhiivis on pr.Dethloffi kiri Tallinna Linnavalitsusele, kus ta kirjutab vastuseks linnapoolsele maksukõrgendusele , et “Maja Maakri 23 ei saa normal-üürilisi kätte, just vastiku haisu pärast, mis jõgi ja nahavabrik välja saadavad, seepärast ei või juttugi olla säärasest kõrgendusest.”Härjapea jõe suunamine kanalisatsioonitorusse 1937.a. lahendas nähtavasti selle probleemi…

Nõukogude ajal tegutses majas Tootmiskoondis Kiir, majas teostati keemilist puhastust ja värvimistöid, samuti oli olemas iseteenindav pesumaja, mis olid avatud aastani 1992.

1994.a. ostis maja avalikul enampakkumisel saksa firma a+4 Marketing Systeme GmbH. Asutati OÜ Maakri Keemiline Puhastus, kes on maja omanikuks praegugi. AS Harju Ehitus restaureeris maja põhjalikult ja 2. juunil 1996.a. avas uksed esimene Sauberlandi keemiline puhastus Eestis. Sauberlandi kett laienes hiljem Tartusse, Pärnusse ja Narva, vastuvõtupunktid olid Viljandis, Jõhvis, Rakveres, Kohtla-Järvel, Sillamäel. Maja ette rajati jaapani stiilis aed, mida kaunistavad 2 skulptuuri: kotkas Saksamaa sümbolina ja siil, Kalevipoja nõuandja, Eesti sümbolina.

2008.a. müüdi Sauberlandi keemiliste puhastuste kett OÜ-le Sol Eesti.

On mitmeid töötajaid, kes seotud selle majaga juba üle 40 aasta, armastavad seda maja ja oma tööd, see on tõeliselt tänuväärne, haruldane ja annab majale hinge.

Majas on endiselt keemiline puhastus ja pesumaja, lisaks juuksurisalong ja bürood.

Keemilise puhastuse ajalugu

Juba 1800.a. paiku tegutsesid elukutselised plekivõtjad, puhastamiseks kasutati tärpentini. Tärpentiniõli oli aga liiga kallis, et sellega terve nõu täita ja määrdunud riideesemeid seal puhastada. 19.sajandi alguses asendati Prantsusmaal vaalaõli-lambid tärpentiniõli-lampidega, seega muutus tärpentin suhteliselt odavaks ja seda võis kasutada ka rõivaste puhastamiseks. Sellest sai aru prantsuse värvalmeister Jolly Bellin ja avas 1825.a. Pariisi lähistel Saint-Denisis keemilise puhastuse tööde vastuvõtu. Ta kastis riideesemed üleni tärpentiniõlisse ja töötles seejärel harjaga. Hakati rääkima “prantsuse pesust”.


Nii töötasid esimesed plekivõtjad 1820.-ndatel aastatel.

Keemilise puhastuse leiutamisest räägib ka üks legend: Jolly Bellini õpipoiss ajas tärpentiniõlilambi ümber ja selle sisu valgus laual olevale mundrijakile. Pärast tärpentini kuivamist oli jakk tärpentiniga kokkupuutunud kohtadest puhas. See oli viinid meistri mõttele riideesemeid üleni tärpentiniõlisse kasta.

Ka Inglismaal kasutati 1850. aastatel puhastamiseks laialdaselt tärpentiniõli.

1842 sai kivisöetõrvast toodetud bensoolist levinud lahusti. See oli odavam, aurus kiiremini ja puhastas paremini. Teise lahusti kasutuselevõtuga muutus ka teenuse nimi: sellest sai keemiline puhastus. Puhastusega tegelevad inimesed märkasid ruttu, et bensool kahjustas tervist, seepärast hakati alates 1860. aastatest puhastamiseks kasutama bensiini. Samal ajal avastati ja täiustati keemilise puhastuse masinat, algust tegid sellega Jolly Bellini järeltulijad Pariisis.


Keemiline puhastus Berliinis 1878.

Keemilistes puhastustes toimusid aga järjest bensiiniplahvatused, uurides jõuti järeldusele, et seoses puhastuse käigus tekkivate elektrilaengutega. Nimelt on villasel riidel omadus teiste kehadega hõõrdumisel tekitada elektrilaenguid. Töötati välja vastav toode, mida sai lisada bensiinile, et tulekahjusid vältida.

Otsiti edasi mittepõlevat puhastusvahendit ja nii jõuti tetrakloorsüsinikuni, triklooretüleenini ja perklooretüleenini. Seega algas aastal 1923 mittepõlevate lahustite ajastu. Ehitati vajalikud suletud keemilise puhastuse masinad ja neid arendati muudkui edasi. Alates aastast 1952 on keemilise puhastuse masina kuju jäänud samaks, ka põhifunktsioonide osas pole midagi põhimõttelist muutunud, täiustatakse vaid vastavust keskkonnanõuetele.


Keemilise puhastuse masin 1890.a. ja 1930.a.

1985. aastal jõuti lahustile alternatiivide otsinguil süsivesinikuni. 90. aastatel sai ameerika insener Maffei patendi keemilise puhastuse masinale, mis puhastab süsinikdioksiidiga, siiamaani pole aga läbimurret toimunud. CO2 on värvitu ja lõhnatu gaas, mis sisaldub ka õhus, selle gaasi kasutamine puhastamiseks oleks ökoloogiliselt väga mõttekas. Nii kasutatakse tänapäeval puhastamiseks lahustina põhiliselt perklooretüleeni ja süsivesinikku, vastavalt hooldusmärgistusel kasutades tähti P ja F. Keemilist puhastust teostatakse suletud masinates vastavuses rangete keskkonna-ja töökaitseseadustega.

Rentnikud

OÜ Blauhaus
www.blauhaus.ee
Tel: +372 509 8728
E-post: info@blauhaus.ee

SOL Baltics OÜ
www.sol.ee
Tel: +372 661 2075
E-post: pesulad@sol.ee

OÜ Santa Crew
Hairhouse
www.hairhouse.ee
Tel: +372 6616 688
E-post: info@hairhouse.ee

OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar
www.sillar.ee 
Tel: +372 642 0075
E-post: sven.sillar@sillar.ee

Eesti Kergejõustikuliit
www.ekjl.ee
Tel: +372 667 7997
E-post: ekjl@ekjl.ee

OÜ Ingrad Kinnisvara 
www.ingrad.ee
Tel: +372 5697 7171
E-post: info@ingrad.ee 

Asukoht

This site is registered on wpml.org as a development site.