TALLINN, KADRIORG Valminud 2014
2014. aasta kevadel valmis eksklusiivne topeltvilla Kadrioru pargi miljööväärtuslikul alal. Villa rõdult avaneb vaade Kadrioru pargile ja roosiaiale, hoone vahetus läheduses asuvad presidendiloss ja Kadrioru lossiansambel koos pargiga, KUMU kunstimuuseum ja Peeter I majamuuseum. 1870.-1880. aastatel ehitatud Kadrioru esindusvillad ning 21. sajandi alguses ehitatud ühepereelamud ja kortermajad.
Arendaja: Hepsor Kullerkupu OÜ
Ehituse peatöövõtja: Mitt & Perlebach OÜ
Korterite müük: Goodson & Red Group OÜ
Vaata lisa: property.goodsonandred.com
2014. aasta kevadel valmis eksklusiivne topeltvilla Kadrioru pargi miljööväärtuslikul alal. Villa rõdult avaneb vaade Kadrioru pargile ja roosiaiale, hoone vahetus läheduses asuvad presidendiloss ja Kadrioru lossiansambel koos pargiga, KUMU kunstimuuseum ja Peeter I majamuuseum. 1870.-1880. aastatel ehitatud Kadrioru esindusvillad ning 21. sajandi alguses ehitatud ühepereelamud ja kortermajad. Läheduses asuvad puhkealad, spordirajatised, lasteaiad ja koolid ning ühistranspordipeatused.
Elamu projekteerimisel on silmas peetud traditsioonilist viilkatusega Kadrioru puitmaja, mis on tõstetud “õhku” – nii sulandub hoone ajalooliste Kadrioru villadega ühte. Villa fassaadi ehib esmakordselt Eestis kasutusel olev põletatud lehiselaudis, mis järgib iidset Jaapani tehnoloogiat. Hoonele annab kordumatu välisilme kahte tüüpi vaskpleki särav kontrast tumeda fassaadiga.
Hoone koosneb kahest osast. Enam kui 200-ruutmeetrisele pinnale lisandub kolmanda korruse terrass, millelt avaneb päevases ja õhtuses päikeses imeline vaade Kadrioru pargile. Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Pluss arhitekt Indrek Almann, kes on võitnud mitmeid arhitektuurikonkursse nii Eestis kui mujal maailmas. Villa ehitas Lahever Ehitus OÜ. Sisekujunduse teostajad on tunnustatud sisearhitektid Urmo ja Tüüne-Kristin Vaikla, haljastuse projekteeris OÜ Kivisilla Ülle Grishakovi juhtimisel.
Arhitektuurne vorm tuleneb lähteülesandest. Kortermaja 2 korterit on saanud kumbki oma hoonemahu, mis visuaalselt ja plaaniliselt peegeldavad teineteist. Asendiplaaniliselt on üks hoonemaht keeranud teisele selja. Maapinnal paenõlva sisseastuvad eraldiseisvad mahud kasvavad 2. korrusel kokku andes teineteisele kätt nagu vanad sõbrad, kes korruse kasvades uuesti lahku lähevad.
Mahtude arhetüübiks on traditsiooniline viilkatusega Kadrioru puitmaja, mis on tõstetud “õhku”. Projekteeritav hoone on lamekatustega. Arhetüübist annab aimu ühel mahtudest butafoorsena kasutatud viilkatuseline arhitektoon (37°). Säärane lahendus ei lase hoonel ajalooliste villade kõrval mõjuda võõrobjektina vaid sulandab uue ja vana arvestuslikult üheks terviklikuks elukeskkonnaks. Samuti on Kadrioru esindusvilladele iseloomulikud verandamahud leidnud uut laadi käsitlust klaaskodadena ja markeerivad maapinnal sissepääsusid hoonesse.
Hoone tagab olemasolevate arhitektuurimälestiste vaadeldavuse.
Plaanilahendus on läbitöötatud ja hoone paigutatud vastavalt tagamaks maksimaalset päevavalgust eluruumidesse ja terrassidele mõlemas korteris. Jälgitud on ruumide omavahelist ratsionaalset ja mugavat seotust ning visuaalset efekti. Peasissepääs on projekteeritud pääsuga 1. korruselt klaaskotta, mis on tuulekoja tsooniks hoonemahtu. 1. korrusel paiknevad tehnilised abiruumid ja sissepääsu funktsionaalselt toetavad ruumid. -1. korruse moodustab 1. korruse põrandapinnast 1,3 m madalamal paiknev hoone kuurimaht koos tehnilise ruumiga. Kuurimahtu on käsitletud kui projekteeritava hoone osa ning -1. korruse ning 1. korruse hoonemahud on ühendatud tugimüürseina ja maa-aluse tehnosüsteemide tunneliga. Peale ühendava tehnosüsteemide tunneli on -1. ja 1. korrustele ette nähtud eraldi sissepääsud.
Mõlema korteri 1. korruse trepi all paikneb tualett. Igapäevase elutsooni hoone teisel korrusel moodustavad magamistoad, pesuruumid, elutuba ja köök koos söögitoaga. Kolmas korrus on ühel korteril jäetud koduseks spa-ks sauna, puhkeruumi ja katuseterrassiga, teises korteris aga peamagamistoaks pesuruumi ning katuseterrassiga.
Elamu on korruseti kaetud vaheldumisi kuldse/pronksja rombitud vaskpleki ja horisontaalse ja lookleva põletatud lehiselaudisega. Antud lahendus tekitab pildi vertikaalselt tõusvate kaldus vaskplekk-mahtude voolavusest läbi pjedestaalile tõstetud horisontaalsust rõhutavate arhetüüpide. Justkui minevik ja tänapäev sulandumas kokku ühtseks tervikuks. Põletatud lehiselaudis on käsitöö, mis järgib iidset Jaapani tehnoloogiat ning muudab fassaadi hooldusvabaks. Eestis kasutatakse seda viimsitlusviisi esmakordselt. Hoonele annab kordumatu välisilme kahte tüüpi vaskpleki särav kontrast tumeda fassaadiga. Vormilt on hoone modernne ja mänglev – samas hoidub liigsest ekstravagantsustest. Fassaadide liigendused ja rütmid taotlevad kompositsioonilist tasakaalu, lisades keskkonda omalt poolt lihtsaid vormilisi võtteid. Autovarjualune on saavutatud arhetüübi üleulatuvate mahtude näol.
Hoonet kütab õhk-soojuspump, eluruumis 2. korrusel on puudega köetav kamin. Maja on planeeritud arvestades madalaid ülalpidamiskulusid, energiaklass on B.
Maja ees on 2 parkimiskohta, lisaks kuulub kompleksi maa-alune garaazh, milles paikneb ka tehnoruum, nii ei pääse võimalik müra elanikke häirima.
Arhitektuuribüroos Pluss (autor Indrek Allmann, arhitekt Eeva Sova) valminud paarismaja projekti üldpindala on kokku ca 400 m2. Kolmekorruselise hoone 0. korrusel paiknevad abiruumid koos kabinetiga, 1. korrusel eluruumid ning 2. korrusel peamagamistuba terrassiga. Hoone sisearhitektuurne lahendus ning viimistlusmaterjalide valik loob ühtse terviku tuginedes arhitektuursele lähteülesandele ning tellijate soovidele. Ruumilahendus on kujundatud modernses hubases võtmes, mida ilmestavad aktiivsed värviaktsendid.
0. korruse põrand on kaetud suureformaadilise monokroomse tumeda glasuurplaadiga. Kabinetis on parkettpõrand, milleks on naturaalne tumedamaks õlitatud tamme liistparkett.
Ülemistele korrustele viib samas tonaalsuses liimpuidust trepp. 1. ja 2. korruse eluruumides jätkub sama parkettpõrand. Niisked ruumid on kaetud väikseformaadilise plaatpõrandaga, mis tagab libisemiskindluse.
Seinad on valdavalt värvitud, niisketes ruumides on seinad osaliselt plaaditud. Leiliruumi seinad on kaetud laudisega, riietusruumis dekoratiivne puitribiplaat.
Seinte üldtonaalsus on naturaalvalge. Värviaktsendiks 0. korrusel on esiku pöörduks, värviline garderoobi lükanduks ning osaliselt WC seinaplaat. Põrandad on boksis tumedad.
Ruumid on kõrged ning valdavalt on kasutatud ripplage (va elutoa kaldlagi), mis tuleneb kommunikatsioonist. Söögilaua kohal asub valgushaht, mis kindlustab täiendava loomuliku valguse selles piirkonnas.
Valgustuses kasutatakse hubaseid halogeenvalgusteid, ökonoomseid LED-e ning majapidamisruumides, garderoobides ja vannitoa peeglivalgustusena tugevamaid luminofoorvalgusteid. Kõik valgusallikad on neutraalse keskmiselt sooja valgusspektriga. Valgustid toimivad valgusallikatena, disainielementidena on kasutatud rippdisainvalgusteid söögilaua kohal. Trepid on valgustatud madalate seinavalgustitega. Pistikuga põranda- ja laualambid lisavad vajaliku kohtvalguse.
Aknaraamid on tumedad. Käändsiseuksed on kõrged ja tumedad. Pöörduksed on värvilised. Loomulik valgus tuleb elutoas eelkõige suurest panoraamaknast, lisandudes ka akendest maja teistes külgedes ja laes olevast valgusshahtist.
Majas on põrandaküte ning sundventilatsioon, mis lahendatakse ripplae tagant. Kaminal on küttefunktsioon.
Sisustus on planeeritud vastavalt ruumi tsoneeringule ja funktsioonile nii eriprojektina kui valmismööblina. Kasutatud on Duravit sanitaartehnikat, 2. korruse magamistoas on aurusaun. Sisutustekstiilid lisavad värviaksente. Aknakatted on lahendatud samas võtmes, mis tagab tervikliku välispildi. Olemas on täielik sisekujundusprojekt Vaikla Stuudiolt.
Terrass avaneb päevasele ja õhtusele päikesele vaatega pargile ja sinna pääseb 2. korruse koridori kaudu.
